Vastseliina Gümnaasiumis toimus 17.-18. novembril keele ja kirjanduse laager, milles osalesid Võru-, Põlva- ja Valgamaa keelehuvilised kooliõpilased ja Narva Keeltelütseumi õpilased,  kokku oli neid 80.

Esimesel laagripäeval toimus tegevus neljas töötoas, igas umbes tund aega.

Vastseliina linnuse  töötoas paelus meid vaip ja vaibalugu ning legendide jutustajate Triinu ja Kadri sisseelamine legendidesse ja kuulajate kaasahaaramine. Linnuse vaiba  legendid jutustavad maailma loomisest, vanapagana seiklustest, Vastseliina linnuse ehitamisest  ja linnuse kirikust, sõdadest, linnuserahvast, Vastseliina piirkonnast üldse ja linnuse renoveerimisest. Lugu on jäädvustatud vaipa Vastseliina osavate käsitööliste poolt.

Piusa jõega seotud legende kuulsime VG vilistlaselt Getheliis Tambetsilt, kes koostas kooliajal selleteemalise uurimuse. Kuuldud legendide põhjal võib vabalt edasi fantaseerida. Võrumaa kirjanikest Jaan Lattikust, Kauksi Üllest, Jan Rahmanist, Olavi Ruitlasest, Contrast ja nende lugudest kuulsime K. Lendsaarelt. Võrumaa kirjanikest räägiti ka võru keeles.  Meile meeldis Triin Ojari võrukeelse näidendi „Kuidas siil sai endale okkad” esitamine. Kõik on kuulnud küll laule „Kõnõtraat“ ja „Kuula“, aga kõik veel ei teadnud, et nende sõnade autoriteks on Võrumaa kirjanikud Jan Rahman ja Aapo Ilves.

Tiia Allase töötoas „Viie pääle“ loomine“ meeldis see, et saime end luulekeeles väljendada ja uuendada laulu „Haanja miis” sõnu. Kõigil õpilastel olid väga huvitavad ja erinevad laulusõnade versioonid. Ka Narva õpilased lõid töötoas usinalt kaasa.

Näitemängutoas tuli meil   Käsu Hansu luuletuse „Oh ma vaene Tarto liin”  põhjal lühinäidend lavastada. Tore oli see, et saime ka midagi ise luua, oma peaga mõelda, iseseisvalt töötada ja erinevate lahenduste seast parima valida, mida lavale tuua. Töö sujus üheskoos hästi ja aeg läks kiiresti. Tagasiside näidenditele oli hea ning õpetajad olid üllatunud, et õpilased suudavad nii vähese ajaga midagi sellist välja mõelda.  Nüüd teame, mis juhtus Tartu linnaga põhjasõja ajal ning, et selle luuletuse näol on tegu üsna esimese korraliku eestikeelse luuletusega, mille autoriks oli Hans Kes ehk Käsu Hans.

Peale õhtusööki saabusid laagrisse kirjanikud Olavi Ruitlane ja Lauri Sommer, kes olid omamoodi huvitavad ja nende etteasted erinesid eelnenud tegevusest. Ruitlane esitas oma jutte ja luuletusi, tutvustas oma uut raamatut „Vee peal“, mis räägib autori lapsepõlvest 80-ndate aastate Võru linnas ja tema kalameheelust. Lauri Sommer laulis meile väga vanu setu rahvalaule, pani meidki kaasa laulma. Need olid väga erilised laulud.

Teise laagripäeva neljast töötoast sai osaleda kahes, osalemine selgitati loosi teel.

Evar Saare kohanimede uurimise  töötoas meeldis see, et saime oma nime kohta uurida ja otsida, kust see pärineb. Võrdlesime kohanimesid ja nende erinevusi Võrumaal ja Setomaal.

Jan Rahmani  töötoas „Kuidas kohalikud lood kirjanduseks saavad“ kirjutasime, laulsime, lõime ise tegelase ning oli võimalus teada saada, kuidas kirjutada hästi.

Keelepesa tegija Egle Vodi tutvustas traditsioone ja lõunaeestlaste perelugusid. Lõunaeestlaste toidutraditsioone  ja ajalugu tutvustasid Triinu Guerrin ja Kadri Karu. Valmistasime suupisteid kartulist ja leivast, tatratorti, smuutit, kama magustoitu, karaskit, hernepalle ja verivorsti.

Keelelaagrist saime hulgaliselt teadmisi ja palju uusi tuttavaid.

Janeli Luts ja Kärol Kõomägi

Vastseliina G. 8. klass